Matusemess Pariisis ehk Funeraire Paris 2017

 

Eelmise aasta novembri lõpus avanes mul võimalus külastada matusemessi Prantsusmaal, Pariisis. Matusemessi külastamise soov oli mul tegelikult juba enne, kui Hingelooma asutasin. Õigupoolest tekkis huvi selle vastu, kuidas mujal maailmas matuseid korraldatakse, juba siis, kui alles matusevaldkonna turuanalüüsi Eesti (peamiselt Tallinna) kohta tegin. Selle raames külastasin kliendina (nn Mystery shopping) erinevaid matusebüroosid. Mäletan, kuidas ma endamisi imestasin, et mismoodi on võimalik, et see valdkond justkui eelmisse sajandisse jäänud on. Puudus uudsus ja ajaga kaasas käimine ning seda nii büroode visuaalis, klienditeenindusmudelis kui ka toodete sortimendis. Erinevate ettevõtete matusebüroode vahel oli raske vahet teha. Kandusin oma mõtteis tagasi 90ndate lõppu, kui ma noore neiuna oma ema ja vanaemaga matusebüroos vanaisa matuseid korraldamas käisin. See vaatepilt oli nii sarnane sellele, mida nüüd nägin. Ja ma ei ütlegi, et see on halb asi, kui inimesed (kliendid) on rahul, et see nii on. Aga on see rahulolek või leppimine? Ehk me lihtsalt ei oska midagi muud küsida?!

Mõtlen sellele, et millise muutuse on läbi teinud viimase 10-20 aasta jooksul näiteks pulmade korraldamine, mis on ju ka väga vana traditsioon ning inimkonnaga aastasadu kaasas käinud. Tänapäeval inimesed julgevad mõelda „kastist“ välja. Julgevad teha rohkem oma südametunde ja oma veendumuste järgi. Tõsi, olukorrad on väga erinevad. Lisaks sellele, et emotsionaalne tase on täiesti erinev, on meil ka oluliselt rohkem aega pulmi planeerida ja mõelda sellele, et kuidas ja mida võiks teha. Matused korraldatakse reeglina 3-5 päeva jooksul peale lähedase lahkumist. On arusaadav, et see aeg ei ole kaugeltki piisav, et suuta mõelda ja jõuda arusaamisele, mida ja kuidas tahaksime teha. Seetõttu ma arvangi, et seda rolli peaks kandma matusekorraldaja. Mulle tundub, et matusevaldkond on üks väheseid, mille arengut saab suunata teenuse pakkuja. Ja alles siis saab sellele järgneda nõudlus.  See on suur vastutus ja ka risk. Seetõttu ma mõistan väga hästi, miks on tahetud jääda selle juurde, mis justkui toimib.

Mina aga näen, et matuste korraldamistel on võimalik väga palju asju teisiti teha, et muuta seda kurba sündmust helgemaks ja mis kõige tähtsam, pakkuda veel kvaliteetsemat ja paremat korraldamise teenust. See oli ja on minu üks suurim motivatsioon, mis mind Hingelooma asutamise juurde tõi.

See on lühidalt üks põhjustest, miks mind väga paelub, kuidas asju mujal maailmas tehakse. Nüüd tagasi matusemessi juurde.

Funeraire Paris, mida korraldatakse üle 2 aasta, tähistas 2017 oma 30ndat aastapäeva. Messil oli esindatud üle 200 ettevõtte erinevatest, peamiselt Euroopa riikidest. Ligi 80% oli küll pärit Prantsusmaalt, aga osalejaid oli ka Saksamaalt, Belgiast, Hispaaniast, Itaaliast, Hollandist, Luksemburgist, Poolast, Portugalist, Rumeeniast kui ka Inglismaalt. 5 ettevõtet olid esindatud ka Hiinast. Mess kestis 3 päeva, mille jooksul külastas seda ligi 5000 inimest. Kui mõned matusemessid on mõeldud külastamiseks ainult valdkonnas tegutsevatele inimestele, siis antud mess oli avatud ka tavakülastajale.

Messil oli võimalik tutvuda kõikide toodete ja teenustega, mida ühe matuse korraldamisel vaja võib minna. Alates külmkambritest kui hauakambriteni välja. Üllatuse ja wow-hetki oli. Isegi minul, kes ma selle valdkonna kohta päris palju uurinud olen. Oli tooteid, mille puhul mõtlesin, et küll on äge lahendus, aga oli ka tooteid, mis isegi minu paindlikkuse ja avatuse juures jäid võõristavaks.

Aga oma silm on kuningas.  Head uudistamist.